Kahe aastakümne tagusest ajast alates on mainitud alad läbi teinud tohutu ehitus- ja arengubuumi, mis enamasti on toimunud jätkusuutliku arengu põhimõtteid eirates. Kasvav nõudlus maa-alade järele, mida saaks kasutada turismiks, sadama- ja merenduseesmärkidel, liiva kaevandamiseks ja jõujaamade ehituseks läheb tõsisesse vastuollu loodushoiu põhimõtetega.  Samal ajal on mitmed Euroopa direktiivid nagu NATURA 2000, rannikualade integreeritud majan-damise direktiiv (ICZM), Vee Raamdirektiiv ja saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitlev direktiiv aluse pannud rahvuslikele seaduse-sätetele, mis Läänemere ranniku hoidmist soodustavad. Sellest hoolimata tuleks neid ülaltpoolt algatatud tegevusi toetada ühiskondliku initsiatiiviga. Siin tulebki mängu Balti Rohevöö.  Barentsi merest Aadria ja Musta mereni kulgeva Euroopa Rohevöö kaardil haigutas pikki aastaid Saksamaal, Lübecki linna juures algav ja Soome lahega lõppev tühimik, millel oli kaks põhjust. Esiteks leidsid varem Raudse Eesriide taha jäänud Läänemeremaades aset vaid harvad ja kooskõlastamata Rohevöö üritused. Teiseks tuli selgeks vaielda pikalt lahendamata jäänud küsimus: kus peaks Balti Rohevöö õigupoolest asuma? Mõne arvamuse kohaselt järgis Raudne Eesriie Nõukogude Liidu majandusvööndi välispiiri ja seega jooksvat Rohevöö keset merd. Teisitimõtlejad väitsid, et tüüpiliselt hõlmab Rohevöö endisi sõjalise kasutuse tõttu piiratud ligipääsuga alasid, mistõttu see peaks kulgema piki Läänemere ida- ja lõunarannikut. Kahtlematult pakuvad mõlemad variandid omajagu looduskaitsealaseid võimalusi, kuid piirkondlikust jätkusuutlikust arengust rääkides näib teine variant siiski elujõulisem, kuna võimaldab enamate ja erinevamate inimeste kaasamist. Seetõttu keskendub esimene Euroopa Rohevöö katse Baltikumi piirkonda laienemiseks Läänemere ida- ja lõunarannikule. Balti Rohevöö tegevust finantseeritakse Läänemere Piirkonna Programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.    Eesti Rohevöö Kui varem kaaluti Eesti Rohevöö moodustamisel mitmeid erinevaid marsruute (rannik, läbi Eesti keskme jne) siis nüüdseks on saanud selgeks, et selleks võiks siiski olla Eesti rannajoon koos saartega. Põhjuseks on nende alade range kontroll ning suletus endise Nõukogude Liidu ajal mistõttu on loodus ning mitmed pärandkultuuriobjektid neil aladel suhteliselt puutumatuna ning hästi säilinud. Kuid nii aja- kui kultuurilooliselt ei ole võimalik mööda vaadata ka N-Liidu ajast ja pärandist, rannikul ja saartel leidub hulgaliselt näiteid endistest sõjaväerajatistest, hoonetest ja mõjutustest, millest paljud on praeguseks hetkeks muutunud omaette väärtusteks. Lisaks puutumatule loodusele, kultuuri- ja militaarpärandile leidub rannikualadel mitmeid uuemaid rajatisi, mis võivad olla nii vaatamisväärsuseks kui ka häbiplekiks, arvatavasti pole kellelegi võõrad artiklid ja lood peaaegu merre ehitatud majadest, ebaseaduslikult suletud kallasrajast, igaüheõiguse rikkumisest aga ka kõikidele kasutamiseks mõeldud RMK puhkerajatistest, matkaradadest jms. Selleks, et kõikidel inimestel nii praegu kui ka tulevikus säiliks (ja paraneks) võimalus nautida Eesti ranniku ja saarte suurepärast loodust on tarvis neid alasid säästlikult ja mõistlikult majandada, mida ei saa aga teha omamata ettekujutust tegelikust olukorrast. Siinkohal muutubki oluliseks Euroopa (ja Balti) rohevöö projekt pakkudes hulgaliselt võimalusi ja vahendeid (uuringute läbiviimiseks, rahvusvaheliste kogemuste saamiseks ning pakkumiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks, erinevate huvigruppide kaasamiseks jpm) mis vastasel juhul oleksid piiratud ning eesmärgi saavutamine seetõttu raskendatud. Eestis tegelevad projekti elluviimisega kolm organisatsiooni, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut (http://pk.emu.ee/), mittetulundusühing Läänerannik (http://www.laanerannik.eu/) ning Eesti Looduskaitse Selts (http://www.elks.ee/). Läänemere-äärsete riikide noortel on tänapäeval raske mõista, miks napilt kaks aastakümmet tagasi võisid inimesed supelda ainult vastava tähistusega randades, miks öösiti valgustasid mereääri hiiglaslikud prožektorid, miks Läti rannajoon iga päev sõna otseses mõttes läbi kammiti või Saksamaa poolsaared miiniväljadeks muutusid. best web hosting, affordable companies for websites.